viima
See also: viimä
Estonian
Etymology
From Proto-Finnic *veedäk, from Proto-Uralic *wixe-. Cognates include Finnish viedä, Erzya виемс (vijems) and Hungarian visz.
Pronunciation
- IPA(key): /vˈiːmɑ/
Verb
viima (da-infinitive viia)
Conjugation
Inflection of viima (ÕS type 38/käima, no gradation)
| indicative | |||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| present | perfect | ||||||||
| person | positive | negative | person | positive | negative | ||||
| 1st sing. | viin | ei vii | 1st sing. | olen viinud | ei ole viinud pole viinud | ||||
| 2nd sing. | viid | 2nd sing. | oled viinud | ||||||
| 3rd sing. | viib | 3rd sing. | on viinud | ||||||
| 1st plur. | viime | 1st plur. | oleme viinud | ||||||
| 2nd plur. | viite | 2nd plur. | olete viinud | ||||||
| 3rd plur. | viivad | 3rd plur. | on viinud | ||||||
| passive | viiakse | ei viida | passive | on viidud | ei ole viidud pole viidud | ||||
| past | pluperfect | ||||||||
| person | positive | negative | person | positive | negative | ||||
| 1st sing. | viisin | ei viinud | 1st sing. | olin viinud | ei olnud viinud polnud viinud | ||||
| 2nd sing. | viisid | 2nd sing. | olid viinud | ||||||
| 3rd sing. | viis | 3rd sing. | oli viinud | ||||||
| 1st plur. | viisime | 1st plur. | olime viinud | ||||||
| 2nd plur. | viisite | 2nd plur. | olite viinud | ||||||
| 3rd plur. | viisid | 3rd plur. | oli viinud | ||||||
| passive | viidi | ei viidud | passive | oli viidud | ei olnud viidud polnud viidud | ||||
| conditional | |||||||||
| present | perfect | ||||||||
| person | positive | negative | person | positive | negative | ||||
| 1st sing. | viiksin | ei viiks | 1st sing. | viinuksin oleksin viinud |
ei oleks viinud poleks viinud | ||||
| 2nd sing. | viiksid | 2nd sing. | viinuksid oleksid viinud | ||||||
| 3rd sing. | viiks | 3rd sing. | viinuks oleks viinud | ||||||
| 1st plur. | viiksime | 1st plur. | viinuksime oleksime viinud | ||||||
| 2nd plur. | viiksite | 2nd plur. | viinuksite oleksite viinud | ||||||
| 3rd plur. | viiksid | 3rd plur. | viinuksid oleksid viinud | ||||||
| passive | viidaks | ei viidaks | passive | viiduks oleks viidud |
ei oleks viidud poleks viidud | ||||
| imperative | |||||||||
| present | perfect | ||||||||
| person | positive | negative | person | positive | negative | ||||
| 1st sing. | — | — | 1st sing. | — | — | ||||
| 2nd sing. | vii | ära vii | 2nd sing. | — | — | ||||
| 3rd sing. | viigu | ärgu viigu | 3rd sing. | olgu viinud | ärgu olgu viinud | ||||
| 1st plur. | viigem | ärme viime ärme vii ärgem viigem |
1st plur. | — | — | ||||
| 2nd plur. | viige | ärge viige | 2nd plur. | — | — | ||||
| 3rd plur. | viigu | ärgu viigu | 3rd plur. | olgu viinud | ärgu olgu viinud | ||||
| passive | viidagu | ärgu viidagu | passive | olgu viidud | ärgu olgu viidud | ||||
| quotative | |||||||||
| present | perfect | ||||||||
| voice | positive | negative | voice | positive | negative | ||||
| active | viivat | ei viivat | active | olevat viinud | ei olevat viinud polevat viinud | ||||
| passive | viidavat | ei viidavat | passive | olevat viidud | ei olevat viidud polevat viidud | ||||
| Nominal forms | |||||||||
| ma-infinitive | active | passive | da-infinitive | present | past | ||||
| nominative | viima | viidama | nominative | viia | olla viinud | ||||
| inessive | viimas | — | inessive | viies | olles viinud | ||||
| elative | viimast | — | participle | active | passive | ||||
| translative | viimaks | — | present | viiv | viidav | ||||
| abessive | viimata | — | past | viinud | viidud | ||||
Further reading
- viima in Eesti keele seletav sõnaraamat
- viima in Raadik, M., editor (2018), Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, →ISBN
- viima in Sõnaveeb
Finnish
Etymology
vii- + -ma. The root may be *vii- (“to cut”), the same as in viiltää (“to incise, slit”),[1] referring to a "sharp" wind (as can also be done in English), or it may be of onomatopoeic origin.[2] Related to Karelian viima.
Pronunciation
- IPA(key): /ˈʋiːmɑ/, [ˈʋiːmɑ]
- Rhymes: -iːmɑ
- Syllabification(key): vii‧ma
Declension
| Inflection of viima (Kotus type 9/kala, no gradation) | |||
|---|---|---|---|
| nominative | viima | viimat | |
| genitive | viiman | viimojen | |
| partitive | viimaa | viimoja | |
| illative | viimaan | viimoihin | |
| singular | plural | ||
| nominative | viima | viimat | |
| accusative | nom. | viima | viimat |
| gen. | viiman | ||
| genitive | viiman | viimojen viimainrare | |
| partitive | viimaa | viimoja | |
| inessive | viimassa | viimoissa | |
| elative | viimasta | viimoista | |
| illative | viimaan | viimoihin | |
| adessive | viimalla | viimoilla | |
| ablative | viimalta | viimoilta | |
| allative | viimalle | viimoille | |
| essive | viimana | viimoina | |
| translative | viimaksi | viimoiksi | |
| instructive | — | viimoin | |
| abessive | viimatta | viimoitta | |
| comitative | — | viimoineen | |
| Possessive forms of viima (type kala) | ||
|---|---|---|
| possessor | singular | plural |
| 1st person | viimani | viimamme |
| 2nd person | viimasi | viimanne |
| 3rd person | viimansa | |
Compounds
References
- Itkonen, Erkki; Kulonen, Ulla-Maija, editors (1992–2000) Suomen sanojen alkuperä [The origin of Finnish words] (in Finnish), [note: linked online version also includes some other etymological sources], Helsinki: Institute for the Languages of Finland/Finnish Literature Society, →ISBN
- Häkkinen, Kaisa (2004) Nykysuomen etymologinen sanakirja [Modern Finnish Etymological Dictionary] (in Finnish), Juva: WSOY, →ISBN
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.