kaart

From Dutch kaart, from Middle Dutch cāerte, from Old French carte, from Latin charta.

• IPA^(key): /kɑːrt/

• Audio

  (file)

kaart (plural kaarte)

1. map
2. card

• poskaart

• IPA^(key): /kaːrt/

• Audio

  (file)

• Hyphenation: kaart
• Rhymes: -aːrt
• Homophone: Kaard

From Middle Dutch cāerte, from Old French carte, from Latin charta.

kaart f (plural kaarten, diminutive kaartje n)

1. card (rectangular hard flat object)
   1. postcard
   2. playing card
2. map (of an area)
3. menu (of a restaurant)

   Synonyms: menu, spijskaart

• (playing card): speelkaart

• Afrikaans: kaart
• Negerhollands: kaert
• →? Arawak: kartang
• → Caribbean Hindustani: kártá
• → Indonesian: kartu
• → Papiamentu: karchi (from the diminutive)
• → Sranan Tongo: karta
  • → Aukan: kaita
  • → Caribbean Javanese: kartah, kar, kertu
  • → Saramaccan: káíta

See the etymology of the corresponding lemma form.

kaart

1. first-, second- and third-person singular present indicative of kaarten
2. imperative of kaarten

• raakt

From Middle Low German karde, karte.

kaart (genitive kaardi, partitive kaarti)

1. map
2. card

• helikaart
• krediitkaart

• kaart in Eesti keele seletav sõnaraamat
• kaart in Raadik, M., editor (2018), Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, →ISBN
• kaart in Sõnaveeb

(This etymology is missing or incomplete. Please add to it, or discuss it at the Etymology scriptorium.)

kaart c (plural kaarten, diminutive kaartsje)

1. card
2. map

• menukaart

• “kaart”, in Wurdboek fan de Fryske taal (in Dutch), 2011