kummastuminen

Finnish

Etymology

kummastua + -minen

Pronunciation

  • IPA(key): /ˈkumːɑstuminen/, [ˈkumːɑs̠t̪uˌmine̞n]
  • Rhymes: -inen
  • Syllabification: kum‧mas‧tu‧mi‧nen

Noun

kummastuminen

  1. being surprised

Declension

Inflection of kummastuminen (Kotus type 38/nainen, no gradation)
nominative kummastuminen kummastumiset
genitive kummastumisen kummastumisten
kummastumisien
partitive kummastumista kummastumisia
illative kummastumiseen kummastumisiin
singular plural
nominative kummastuminen kummastumiset
accusative nom. kummastuminen kummastumiset
gen. kummastumisen
genitive kummastumisen kummastumisten
kummastumisien
partitive kummastumista kummastumisia
inessive kummastumisessa kummastumisissa
elative kummastumisesta kummastumisista
illative kummastumiseen kummastumisiin
adessive kummastumisella kummastumisilla
ablative kummastumiselta kummastumisilta
allative kummastumiselle kummastumisille
essive kummastumisena kummastumisina
translative kummastumiseksi kummastumisiksi
instructive kummastumisin
abessive kummastumisetta kummastumisitta
comitative kummastumisineen
Possessive forms of kummastuminen (type nainen)
possessor singular plural
1st person kummastumiseni kummastumisemme
2nd person kummastumisesi kummastumisenne
3rd person kummastumisensa

Verb

kummastuminen

  1. nominative of fourth infinitive of kummastua
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.